Viimane päev Montenegros

Vabandust, et nii vaikne olen olnud. Nimelt Esmaspäeval kolisime oma eelmisest elukohast ümber Budva kesklinna, mille rõdult on imeline vaade. Rannani on 100m. Ranna ääres on no niiii palju väikeseid poekesi ja igasuguste asjade müüjaid, et paha hakkab.

Üleüldiselt on siin nii, et inimesed käivad küll päeval väljas aga midagi olulist ei toimu. Pimedaks läheb siin kohaliku aja järgi 20.10 ja Eesti aja järgi siis 21.10. Siis hakkavad tööle ranna ääres olevad Tivoli atraktsioonid.Siin on nad vaiksed, muusika neis ei mängi nii kõvasti(kui üldse mängib) kui Eestis ja pilet on igal atraktsioonil 1 euro. Lisaks on igasugused riidepoed, kingapoed, ehete nikerdajad, suveniirimüüjad, miimid, kellamüüjad, ehetemüüjad ja sadu muid müüjaid veel.

Siin olles oleme ainult toas istunud ja kaks korda õhtul jalutamas käinud. Eile käisid Heikki ja Liis rendiautoga igasugustes kohtades, ma valvasin kodus lapsi. Täna läksid nad ranna ääres olevatesse klubidesse ja Top Hilli ööklubisse, mis on (nagu nimigi ütleb) mäe otsas asuv klubi. Meie kõrvalt naabrid ütlesid, et kui nemad seal käisid, siis kell 00.00 oli seal 50 inimesi ja 01.00 oli seal 500 inimest ja peale seda oli lõpuks inimesi ikka tuhandete kandis. Eks me hommikul kuuleme muljeid :)

Täna oli esimene kole ilm siinoldud aja jooksul. Taevas oli lihtsalt pilves, kraade oli umbes 29 kanti. Muide, tegelt, kes arvavad, et oumaigaad 40 kraadi on nii hull. Siis siinne 40 kraadi on nagu meie Eesti 30 kraadi. Seega pole hullu. Õhk on õnneks kuiv, mitte niiske nagu Eesti kuumade ilmade ajal.

Tõestasin ka endale, et ma olen väga õiges kliimas sündinud. Liigne palavus, mille korral higi lahmab pole päris minule. Samas, ma suudaks sellega harjuda. Lihtsalt, mulle meeldib jahedas toas magada ja kui õhk on värske.

Homme hakkame tagasi kodupoole sõitma. Peatume Horvaatias, Ungaris ja Poolas. Mõnes neist kohtades vähem, mõnes rohkem.

Muide, see apartment kus me oleme, selle omanik ütles, et paar päeva tagasi peatus siin aparmentis meie välisminister. Huvitav mis asju ta siin ajas? :)

Rohkem polegi midagi rääkida!

25. august käisime Bar'i vanalinnas, mis oli niiiii armas! Kahjuks jäi 2000 aasta vanune oliivipuu aga nägemata, sest me lihtsalt ei leidnud seda üles.

Tahaksin väga siia pilte ka panna, aga blogi ei luba seda millegipärast teha. Kahju.

Igaljuhul kõndisime ülesmäkke ning jalutasime vana linna varemetes. Seal oli nii kirikuid, kabeleid, esinemisplats kui ka igasuguseid juba ammu lagunenud ehitisi. Nautisime vaadet, mis igalpool avanes ning Liis pani kirikus ka küünla põlema.

Õhk oli selline vastik ja niiske - nagu siis, kui Eestis 33 kraadi sooja oli eelmine suvi. Ainult, et meie termomeeter siin näitas 37 kraadi. Samas, ma ei imesta, sest kes ei ole uudist veel lugenud, siis see on siin : http://ohtuleht.ee/440767/

Muudel päevadel, kui temperatuur 40 näitab, siis on selline kuivem õhk ikka.

Eile 26. august käisime me aga Petrovatsis, mis on selline väike armas linnake, kus toimuvad koguaeg igasugused üritused. Eile oligi seal ranna ääres hästi palju üritusi, mida me külastasime. Iga nurgapeal esinesid erinevad inimesed ja nad tegid seda hästi. Muidu oli kõik ilus ja hea, ainult, et inimesi oli JUBE palju ja õhk oli nii palav ja niiske. Sõime ranna ääres. Me võtsime Liisuga lihavaliku, kus oli natuke igasuguseid lihasid - peekoni moodi liha paar viilu, paar tšillivorstikest, paar kanaliha tükki ja paar ma ei tea mis liha tükki. Kõrvale värsket ja viilutatudtomatit soolaga. Friikartulid söötsime lastele sisse.Väga mõnus oli :)

Täna, 27. august, lebotasime lihtsalt rannas. Muide, andsin omale eile lubaduse, et ma enam saia ei söö. Siin maal ju leiba ei ole. Eestisse jõudes ikka paar viilu nädalas söön, nagu varem, aga siin enam mitte. Hakkab kaalule mõjuma juba. Eriti kui süüa koguaeg saia-liha-pitsat-saia-pitsat-saia. Pitsat ikka veidi söön siin, sest mul on valida, kas nälgida või pitsat süüa, seega pean viimase variandi valima. Lihtsalt ei ahmi end üle, vaid söön paar viilu. Pitsad on siin head! Hästi õhukesed, seega saia osa on minimaalne. Ühesõnaga hommikuse võileibade söömise asendasin ma puuviljadega. Täna näiteks sõin hommikuks ühe pisikese jogurti ja arbuusi. Õhtuks sõin arbuusi ja granaatõuna.

Muide! Mulle nii meeldib, et saab igal ajal minna õue, haarata puuotsast granaatõuna, viinamarju, kiivisid ja muid häid asju. See trumpab üle kõik halvad asjad, mis lõunamaadele kohane on.

24.august

Magasime täna kaua, sõime rõdul hommikust ja tulime mõttele minna Lake Skadari äärde. See on meie hotellist, kus me praegu peatume, umbes 35 km kaugusel. Kõigepealt sõime seal natuke ja siis läksime paadiga järvele. Toidud mida sõime:

Kala oli olnud hea, aga ma pole väga kala fänn, seega võtsin liha. Liha sees pidi olema Kaimak, aga oli hoopiski mingi kohupiima moodi asi. Mulle ei maitsenud. Sõin riisi ära ja natuke ka kohaliku saia, mille koorik on niii hea! Restorani poolt saime veel kõik tüki ülihead värsket keeksi, viigimarju(minu esimene kord neid proovida) ja põldmarja moodi marju. Väga head olid need viimased!

Paadisõiduga oli selline lugu, et meile pakuti 96 eurost trippi. Läksime siis küsisime huvi pärast ka teisest kohast, palju meile see maksma läheks ja meile öeldi, et kõik 4 täiskasvanut pluss kaks last läheks maksma tunniks ajaks 30 eurot. Lisaks 4 eurot maksev rahvusprgi pilet. Muidugi me läksime pigem 30 eurosele! Valisime selle viimase odavama reisi siis. See sai otsustatud toitu oodates. Mingihetk tuli aga selle 96 eurose tripi omanik meile lauaäärde ja hakkas meiega mölisema, et mismõttes me nii tegime, et käisime küsitlemas kus saaks odavamat reisi. Et nii pole sünnis ja see paat kuhu me lähme on illegaalne jne. Ühesõnaga konkurentsi pärast ollakse kõigeks valmis. Selleasemel, et pakkuda siis oma poolne odavam hind ta lihtsat sõimas meid. Me ei teinud väljagi, sest meil on õigus valida.

Koht, kus me sõime ja seda paaditrippi tegime oli ise selline väike külake. Liis ütles, et väikseim linn kus ta viibinud on. Palju kohvikuid, üks pood, palju paadikesi.

Paadiga sõites saime nautida imelisi vaateid, ujuda ÜLI soojas vees ( see mees ütles, et vesi on umbes 30 kraadi, tegelikult tundus, et on hoopiski 40), kuhu sissehüpates põhja ei saanudki kätte. Saime korjata jõekarpe, näha päikeseloojangut, mis loojus mägede taha ning nägime ka vesiroosidel istumas mõndasid linde, mida Eestis ei näe.

Pilte kahjuks ma rohkem toppima ei hakka, kuigi tahaksin. Blogger lihtsalt laeb ühte pilti üles 10 minutit ja ma ei viitsi nii kaua oodata. Aga facebooki peaks mõned üles minema.

Hetkel käisin ületee poes, ostsime nektariine ja pirne ning häkin arvutis. Valvan ühesõnaga lapsi samalajal kui teised on Sutomores kokteile libistamas(ranna nimi). Mul pole selle vastu midagi, olengi ülivässu ja igatsus tahab ka ära tappa mind. I'll survive!

Uskuge või mitte, aga hoolimata sellest, et kiivid, granaatõunad,mandariinid, sidrunid ja viinamarjad igal normaalsel Montenegrolasel hoovis kasvavad, siis me pole just eriti palju puuvilju söönud. Nüüd aga juba on meeletu isu ja sellepärast oligi vaja poodi värske järele minna. Nektariini kilo on 16 krooni umbes ehk siis 1, 02 eurot. Seega päris odav ju?

A, tegelt ükspäev sõime arbuusi, ma oleks tahtnud oma nautivat nägu näha!

Meenus!

Kui me esmaspäeval viimaseid tunde veel Budvas olime, siis külastasime randa. Üks mees, kes toole laenutas meile ja oli samalajal ka barman spioonis mind. Kohe kui mu õde lastega 10m kaugusele veeäärde läks tuli ta minu juurde. Ma parasjagu päevitasin selga - ülaosa polnud. Vestlus:

"Hei!"

-Hello

"Where are you from?"

-From Estonia

"And are you married?"

-No, but my sister is

"You have a veryyy nice body"

-Thank You

"When are you leaving?"

-Today

"Well can i see you then there(näitab oma baari taguse peale) after about 5-10 minutes?"

-No

"Why?"

-No

"But whyyyyy?"

-NO

"Ok"

Ühesõnaga tahtis kutt mind panna. Tore. Not. Mulle tundus, et siin maal ei ela sellised inimesed. Sedaenam, et inimesed on siin piltilusad, aga ikka on vaja mingeid turiste nillida. Olgu ka öeldud, et eelmisel õhtul oli ta mu õele rääkinud, et tal on lapsed ja naine.

21 August

Hetkel oleme siiamaale lihtsalt rannas lebotanud, mis asub meist umbes 50m kaugusel. Õhtuti joome Mojitosid ja nii see läheb. Ilmad on sellised 40 kraadised ja 6 tundi rannas aega veeta pole mingi probleem. Kui palav hakkab, siis tõmbad end varju alla ära.

Täna näiteks jalutas rannas üks mees oma väikese ahvikesega, kellel olid teksapüksid jalas :)

Rohkem huvitavat nagu polegi rääkida. Homme hommiku poole hakkame Bar'i poole sõitma, äkki siis läheb elu selliseks, et on midagi rääkida ka.

19 august

Head pulma aastapäeva Liis ja Heikki!

Heikki tõi meile autosse wifi! Nüüd on meil koguaeg Internet olemas ja saan koguaeg teid kurssi viia. Selle blogi kirjutamisega on selline asi, et kui ma ükskord siia kirjutama jõuan, siis mul on alati kõik meelest läinud.

Täna näiteks läksime kohe hommikul randa ja poole teepeal tuli idee, et võiks minna kaatriga üle Aadria mere ühele saarekesele päevitama. Seda tegimegi! Reis sinna oli äge, täis imelisi vaateid ja ringiga minekut(ekskursiooni mõttes), mis oli täielik elamus.

Rannad on siin kivised ja inimesed ilusad, tõmmud ja ülipruunid. Samas ma ei imesta kah, nad veedavad hommikust õhtuni aega rannas. Kell seitse suletakse rannad ja siis nad alles lahkuvad. Merevesi on meeletult soolane. Ühe korra panin pea vee alla ja välja tulles silmad 5 minutit enam lahti ei läinud, niiii meeletult valus oli.Temperatuur on hetkel 39 kraadi, mis on tappev .. eriti veel mäest üles kõndimisel.

Hetkel reisime oma kohutavast mustlaskülast ära, mille eest nad nõudsid meilt 26!! eurot! Kahju, et ma pilti ei teinud, kui rõve see oli. Nüüd lähme ühte ranna parklasse ööbima. Hea hommikul ju randa trippida :)

Lisan nüüd pilte ka, teie aga olge tublid!

Meiega on kõik korras!

Oleme nüüd lõpuks Montenegros, linnas nimega Budva. Parkisime oma kämpa ära kuskile mustlaskülla, loodan, et me ei peatu seal kaua. Nii kahtlane teema. Nagu oleks mingi kodutute parkla.

17. august

Kell pool kaheksa hakkasime Tsehhi poole sõitma ja kohekohe 4h hiljem jõuame Austriasse :)

Täna alustasime sõitu umbes 7.30 Poolast, öösel olime jõudnud nii kaugele, et Tšehhi piirini jäi hommikul vaid 40km jagu sõita, kui sedagi. Tšehhi läks kiiresti. Tegime seal väikese söögi ja tagasi autosse tulles mõtlesin, et viskan väikese une. Kui tunnike hiljem ärkasin, siis kell oli Eesti aja järgi 14 ja me olime juba Austrias, Viinis. Viin oli läbisõidul ilus ja kiirteed olid mõnusad. Enam ei pidanudgi 90km tunnis kulgema, vaid võis veidi juba pedaali tallata.

Nüüd, kui kell on peaaegu 17 hakkame vaikselt 15km pärast Sloveeniasse jõudma.

Sõita Montenegrosse on jäänud veel 810 km ja 9h.

Pilte mul kahjuks veel jagada ei ole, sest pole väga autosõidu kõrvalt jõudnud turisti mängida. Sõidetud 3 päevaga kokku 8h, 18h ja täna 7,5h ning tuleb veel lisa.

Arvuti akut on jäänud veel poole tunni jagu, seega kirjutan kähku esimesest ja teisest päevast veidi.

Esmaspäev, 15.august

Esmaspäeval saime sõitma alles 15 ajal. Sõit möödus väikeste viperustega – navi streikis. Läksime siis ühte hotelli, mis oli väljast väga kena, aga seest täiesti masendav. Ostsime 3 euri eest kaks väikest mahla ja küsisime nende interneti kasutada, et Nokia Ovi kaarte uuendada, et hakata nende järgi sõitma, sest arvutist tulev süsteem pani puitu. Peale viite minutit hakkasid saatma meid imelikud kurjad pilgud, mis rõhusid koguaeg, et me juba minema läheksime. Hotelli omanik vist isegi ütles Heikkile midagi ala, et see pole kontor. Siis ma sain aru, et pole ime miks turistid, kes Eestisse tulevad ütlevad, et Eestlased on väga külalislahked. Võrreldes näiteks Lätlastega, siis jah, on vist küll.

Kaardid installitud saime hakata normaalselt sõitma. Arvatavasti oleks eilse jooksul kaugemale jõudnud, aga mis seals ikka, viperused käivad vist asja juurde. Järgmine sihtpunkt oli Leedus Kaunas, kuhu jõudsimesime pool 12 öösel. Kuna meil on ainult üks autojuht – mu õemees – siis võtame rahulikult ja ei pinguta üle. Kaunas tundus olevat hea koht tudumiseks. Ehitasime voodid üles, maksime 5 euri bensukas parkimise ja magamise eest ning jäime tuttu. Magada oli kuidagi rahutu, sest rekkad siiberdasid koguaeg ümber meie auto, inimesed rääkisid ja autouksed paukusid. Natuke sai ikka magada ja täitsa hea oli. Meil on 2 kaheinimese voodit siin ja täitsa mugav on.

Teisipäev, 16.august

Täna hommikul ärkasime Gleniga 6.35 ja koheselt ärkasid ka teised. Heikki oli krapsti üleval ja tahtis kohe sõitma hakata. Ülim aktiivsus. Nüüd 7.35 saime Kaunasest liikuma. Kraade on 18.

Nagu ma aru sain, siis tänane sihtmärk on poole Poola peale jõuda. Õhtu lõpuks panen kirja, kas õnnestus või äkki jõudsime isegi kaugemale. Heikkil on igatahes plaanis sõita Montenegrosse kolme päevaga. Julged sihid arvestades seda, et ta sõidab üksinda.

*Miks keegi ei öelnud, et TERVE tee Lätist Poolani on üles kaevatud? Ükskõik kuhu ka ei läheks, isegi eriti hilja õhtul, on sellised ummikud, et paha hakkab. Ma arvan, et umbes tund aega läks meil kindlasti väärtuslikku aega kaduma ummikutes istudes.

Kell on 19.08 ja kokku oleme aega kaotanud umbes 6 tunni jagu, sest teetööd ja nendest tekkinud ummikud on iga paari km tagant. Käisime kella 14 ajal Varssavis ja seda mitte sihilikult. Naviga oli veidi valearvestusi ja seetõttu sõitsime sealt läbi. Hullult vaimustusse sattusime õega. Ligikaudu 30 km täis igasuguseid vaatamisväärsusi tee ääres, pluss loomaaed, suured kaubamajad jne. Ühte kaubamajja astusime sisse ka. See koosnes umbes kuuest hoonest ja erinevatest majatiibadest. Jõudsime ainult A tiiba ja sellegi põhimõtteliselt jooksime läbi. Seal oli palju ägedaid ja odavate asjadega poode aga kahjuks enamustes sai sihilikult ainult sulas maksta ja need poed, kus sai kaardiga maksta, seal terminal lihtsalt ei toiminud. Tulime tühjade kätega tagasi. Heikki aga lubas meid tagasitulles uuesti sinna kaubamajja viia, kui me just Montenegrost oma ostlemisisu ära ei suuda rahuldada.

Kella 18 ajal käisime ühes bensukas sooja toitu söömas, mis oli söödav, aga suht kuiv. Hea vaheldus võikudele (liiga kiire eluviis hetkel, et sooja toitu süüa). Bensuka kõrval oli muidugi ka Poolale kohaselt 2 prostituuti ja „mõnus“ oli söögi kõrvale vaadata kuidas nad tööd teevad. Nägin neid lähedalt ka ja hakkasin mõtlema, et kui prostituut olla, siis võiks ju ikka ilus ka olla. Tselluliidised, vanad ja koledad. Fuh. Üks pakkus end Heikkile ka :D

Viimased minutid Eestimaa pinnal

Kott sai pakitud alles täna hommikul ja asju sai päris palju kaasa. Samas, me oleme niikuinii seal peaaegu kuu aega, seega ma arvan, et iga asi seal koti sees kulub marjaks ära.

Reisipalavikku ei ole. Lebotan hetkel voodil ja tunne, et kusagile minema hakkan, puudub. Eks see jõuab päevade jooksul tekkida.

Loodan, et Teil on siin Eestis veel ilusaid ilmasid ja olge tublid. Luban, et postitan nii tihti kui saan või siis teen seda kõike ühe korraga. Kirjutan lihtsalt wordi valmis ja kui Interneti kasutamise võimalus tuleb, siis lihtsalt kopeerin siia ümber.

Kaasa sain omale pisikese kümne tollise läpaka ja olen selle eest tänulik Vitalile! :)

Ja Holger saab kallimusipai mp3'me laenamise eest!

Päikest!

Helen

Sissejuhatus

Õe poolne jutt, vastamaks küsimustele mida, miks ja kus ja kellega ja millega:

Nii palju on küsitud, et miks, kuidas jne.

Montenegro

Väike ülevaade:

Poliitiline süsteem: vabariik

Pealinn: Podgorica

Pindala: 14 026 km ²

Rahvaarv: 0,6 miljonit

Rahaühik: euro

Montenegro on Euroopa üks uuemaid riike, mis loodi 2006. aastal.

Kõikjal on näha tõendeid riigi rikkalikust pärandist – alustades hästisäilinud vanade linnadega ja lõpetades religioossete monumentide ning kohaliku köögiga.

Olles turismisihtkohana veel küllaltki tundmatu, on Montenegro populaarsus üha kasvamas. Riik on viimasel ajal lisatud mitmetesse tunnustatud loetellu paikadest, mida lihtsalt „tuleb külastada”.

Nimi Montenegro, mis tähendab „musta mäge”, on ilmselt tulnud paksudest mustadest metsadest, mis katsid keskajal Mount Lovćeni mäge. Metsad ei pruugi küll tänapäeval olla sama tihedad, kuid sellise väikeriigi kohta on Montenegros üllatavalt palju erinevaid looduslikke vaatamisväärsusi. Ligikaudu pool riigist on jätkuvalt kaetud metsaga. Samas naudivad külastajad ja kohalikud ka Aadria mere ranniku, tasandike ja mäeahelike külastamist. Tara jõe kanjon on sügavaim ja pikim kogu Euroopas. Maailmas on see pikkuselt teisel kohal.

Montenegro majanduse seisukohast on turism väga oluline, kuid suurima osa riigi SKPst moodustab teenustesektor tervikuna. Ülejäänu tuleb peamiselt tööstusest (alumiinium ja terasetootmine) ning põllumajandusest.

Itaaliast Euroopa poole Serbia,Albaania & Bosnia ja Herzegoviina vahel asuv riik.

Mõned pildid üleüldiselt sellest riigist:

15.07.2011

Tegin siis nüüd omale blogi, reisi teemalise blogi! Miks? Sest nii tüütu on kunagi otsida tavamöla blogi seest neid mälestusi ja reise, mis on toimunud, hakkavad kohe toimuma või toimuvad kunagi tulevikus.

Kuigi väga vähesed vaid teavad(huvitav, kas emme teab üldse?), siis täpselt kuu ajapärast(15. august 2011) võtan ette õe ja ta perega nö roadtripi. Sihtkohaks Montenegro(90% reisi ajast tripime seda riiki läbi) aga läbime veel mitut,mitut riiki. Kui täpsemalt teada saan marsruudi, siis panen kindlasti kirja. Reis toimub haagissuvilaga, seega tunduvalt mugavamalt kui väikese viiekohalise autoga, eriti kui kaasas on veel kaks väikest põngerjat.

Kuidas tuli üldse mõte võtta seesugune reis ette? Ma ei teagi, see on õe & ta pere genereeritud plaan ja üks hommik lihtsalt sain kõne, et kas ma sooviksin ka kaasa minna. Miks mitte? Kuigi kooli ma hilinen nädal aega, sest jõuame tagasi septembris millalgi, siis leian, et oma elatud 20 aasta jooksul olengi liiga vähe näinud. Pole lihtsalt võimalust, aega ja ressursse olnud(seda viimast vist kõige rohkem)

Tegelikult kellel huvi, aega ja tahtmist võib lugeda mu õe & ta pere kahe nädalast reisi 2010. aastal Montenegrosse. Hoiatan, et VÄGA põnev on!

Kuidas tuldi selle idee peale:
http://pardikud.blogspot.com/2010/08/et-koik-ausalt-ara-raakida-siis-see.html

Reisi kulgemine:

http://pardikud.blogspot.com/2010/08/11.html

http://pardikud.blogspot.com/2010/08/12.html

Panen järgmisse postitusse ka veidi pilte Montenegrost näitamaks, milline see maa välja näeb läbi teiste inimeste kaamerasilma. Stay tuned :)